Peegeldus
Sooline ja etniline palgalõhe on taasiseseisvumise järel olnud Eesti tööturu pärisosa. On hea meel tõdeda, et maailm aja jooksul siiski muutub ja nooremate põlvkondade hulgas pole palgaerinevused enam nii suured kui vanemates kohortides. Kõige selgemalt joonistub see välja etnilise palgalõhe puhul, kuid selge vähenemine on toimunud ka soolistes palgaerinevustes. Võib loota, et Eesti ühiskond kasvab aja jooksul nendest muredest välja.
Õppimise mõttekuses ei ole Eestis üldjuhul kombeks kahelda ning vaatamata rahvusvahelises võrdluses mõnevõrra madalamale hariduse tulususe näitajale on gümnaasium (ja sellest tulenev kindlam perspektiiv jätkata õpinguid kõrgkoolis) noorte hulgas jätkuvalt väga levinud valik. Katsed populariseerida kutseharidust ja suunata rohkem noori gümnaasiumi asemel praktilisi oskusi omandama ei ole seni märkimisväärseid vilju kandnud. Noorte käitumise põhjal otsustades võib öelda, et nende jaoks on hariduse omandamisele kulutatud aeg piisavalt tasuv, et otsustada pikemate õpingute kasuks. Võimalik, et kunagi tulevikus võib Eestis teiste riikidega võrreldes hariduse väiksema tulususe tõttu väheneda soov kõrgharidust omandada, kuid täna see veel nii ei ole.
See, et naiste hariduse tulusus kipub Eestis olema suurem kui meestel, kätkeb endas nii head kui halba. Tulusam haridus võiks üldjuhul näidata, et tööturg väärtustab õppimist – kõrge palgaga töö on piisavalt keeruline ja ilma vastavat haridust omandamata seda teha ei saa. Tööturg premeerib seda, kui naised omandavad kõrgema hariduse. Ent naiste tulusamale haridusele saab olla ka teine, mõnevõrra mõrum vaade: meestele on kõrge palgaga töökohad kättesaadavad ka madalama haridustaseme juures, samal ajal kui naistel tuleb neile ligipääsemiseks rohkem pingutada ja omandada kõrgem haridus. Vaatamata sellele, et naiste haridus on meeste omast tulusam, saavad nad lõpuks ikkagi keskmiselt meestest vähem palka.
Hariduse vähesel tulususel võib olla kaks põhjust.
- Hariduse vähene tulusus võib olla märk sellest, et teeme Eestis liiga lihtsat tööd. Me teeme sellist tööd, millega suudavad töötajad hakkama saada ka ilma (kõrg)haridust omandamata. Seetõttu ei mõjuta hariduse omandamisele kulutatud lisa-aasta Eestis sissetulekut nii palju kui riikides, kus õpingute käigus omandatud oskused on hädavajalikud kõrgepalgalisel töökohal hakkamasaamiseks. Kui soovime, et majandus kasvaks ja elatustase paraneks, peavad Eesti ettevõtted õppima tegema keerulisemaid asju, mis esitavad töötajatele kõrgemaid nõudmisi.
- Haridussüsteemist saadavad teadmised ja oskused ei ole tööturu vajadustega nii heas kooskõlas kui väljaspool Eestit. Kui ülikoolis või kutsekoolis omandatud teadmised ei vasta kiiresti muutuvale tööjõunõudlusele, siis pole ettevõtetel motivatsiooni kõrgelt haritud töötajaid hariduse eest suurema palgaga premeerida.