Esileht Presidendi eessõna Sissejuhatus
1.
Haridus murdepunktis
Sissejuhatus
  1. 1.1. Hariduse alustalad: haridustahe, inimkapital ja tugevad institutsioonid 1.1. Peegeldus
  1. 1.2. Haridus murdepunktis: vana süsteem laguneb, uus alles kujuneb 1.2. Peegeldus
  1. 1.3. Eesti hariduse ekspordi seitse arenguvõimalust 1.3. Peegeldus
  1. 1.4. Kus peituvad Eesti hariduslõhed ja kui edukad oleme olnud nende vähendamisel? 1.4. Peegeldus
  1. 1.5. Elukestev õpe peab kaasama võrdselt nii kõrgharitud inseneri kui ka vähese haridusega lihttöölise 1.5. Peegeldus
2.
Hariduse andmetarkus
Sissejuhatus
  1. 2.1. Andmetest otsusteni. Kuidas aitab Statistikaamet Eesti ühiskonda targemaks muuta? 2.1. Peegeldus
  1. 2.2. PISA-pimedus. Miks Eesti ei kasuta oma registriandmete potentsiaali? 2.2. Peegeldus
3.
Haridus kui tuluteenimise vahend
Sissejuhatus
  1. 3.1. Hariduse tulusus 3.1. Peegeldus
  1. 3.2. Kas kutseharidus tasub ära? 3.2. Peegeldus
  1. 3.3. Õpetajate palgamudelid 3.3. Peegeldus
4.
Haridus kui sotsiaalne lift
Sissejuhatus
  1. 4.1. Eesti õppekeelega koolis õppimine suurendab vähemusrahvuste lõimumist 4.1. Peegeldus
  1. 4.2. Kuidas kujundada õpilaste arvu kahanemist arvestavat ning hariduse eesmärke ja regionaalarengut toetavat koolivõrku? 4.2. Peegeldus
  1. 4.3. Hariduslik ebavõrdsus oodatavas elueas ning viisid selle vähendamiseks 4.3. Peegeldus
  1. 4.4. Haritumad inimesed on solidaarsemad ja innovaatilisemad, aga turvalisust hindavad kõik võrdselt 4.4. Peegeldus
5.
Tarkvara uuendatud, aga kas õppimine ka?
Sissejuhatus
  1. 5.1. Nutikast digiõppevarast on kujunemas adaptiivne ökosüsteem 5.1. Peegeldus
  1. 5.2. Tehisaru kasutamiseks on vaja tarka pärisaru 5.2. Peegeldus
  1. 5.3. Eesti haridussüsteem tehnoloogiliste ja juriidiliste muutuste tuules 5.3. Peegeldus
  1. 5.4. Tänased klassiruumid vajavad digiinnovatsiooni 5.4. Peegeldus
6.
Kestlikkus hariduspeeglis
Sissejuhatus
  1. 6.1. Haridus on vaid üks kivi kestliku eluviisi vundamendis 6.1. Peegeldus
  1. 6.2. Iseseisva koolitee eelduseks on kodulähedases koolis õppimine ja kestlikud liikumisvõimalused 6.2. Peegeldus
  1. 6.3. Haridusinstitutsioonid saavad sillata lõhet kliimateadlikkuse ja -hoidlikkuse vahel 6.3. Peegeldus
  1. 6.4. Kestlikkuse toetamine hariduses ei eelda muutusi ainult õppe sisus, vaid ka õpetamise viisis 6.4. Peegeldus
7.
Haridus on turvalise ühiskonna alus
Sissejuhatus
  1. 7.1. Õpilaste vajadused on reaalsus, millega tuleb koolis arvestada 7.1. Peegeldus
  1. 7.2. Noorte õigusrikkumiste mustrid ja põhjused: kool, pere ja digikeskkond 7.2. Peegeldus
  1. 7.3. Noorte karistamiselt õigusrikkumiste ennetamisele 7.3. Peegeldus
  1. 7.4. Huviharidus on investeering Eesti turvalisusesse 7.4. Peegeldus
  1. 7.5. Haridustaseme tõusuga õigusrikkumiste risk väheneb 7.5. Peegeldus
Eesti haridus 2050 Autorid Pressile Info
Kogu aruanne PDF'ina

Peegeldus

Eve Eisenschmidt

Palgakasv on oluline komponent õpetajate töötingimuste kui terviku paremaks muutmise protsessis. Samuti kiputakse tõmbama võrdusmärki õpetajate järelkasvu ja palga vahele. Siiski ainult palgakasvu rõhutamine varjutab vajadust keskenduda õpetajate töötingimustele tervikuna.

Palgamudelite kohta on erinevaid arvamusi, ühed toetavad pigem tsentraalset, teised detsentraliseeritud mudelit. Tsentraalne mudel võimaldaks vähendada õpetajate ja koolide ebavõrdsust, kuid ei võimaldaks arvestada õpetajate panust. Samas detsentraliseeritud ehk koolipõhine palgasüsteem võimaldaks arvestada õpetaja pingutust, kuid võib suurendada koolide konkurentsi.

Õpetajatöö kvaliteeti võib hakata mõjutama tööampsude osakaalu suurenemine. Koolid vajavad paindlikkust, kuid peab arvestama õpetajate vanuselist struktuuri, kus vanemad õpetajad eelistavad pigem stabiilsust ja nooremad õpetajad paindlikumaid töövorme.

Olukorra teevad keeruliseks ebapiisavad või ebakvaliteetsed andmed, mille põhjal analüüsida õpetajate koormust, järelkasvuvajadusi ja õpetajate palka. Seetõttu võivad avalik kommunikatsioon ja reformid olla ebaefektiivsed või koguni kahjulikud.

Ainult palgakasvu rõhutamine varjutab vajadust keskenduda õpetajate töötingimustele tervikuna.

Et õpetajakutse oleks atraktiivne, vajame terviklahendust: õiglane palk, paindlikud töötingimused, toetav keskkond ja kvaliteetne andmestik õpetajaskonna kohta, et teha riiklikul tasandil prognoose ja juhtimisotsuseid. Selleks tuleb tegelda kolme teemaga.

  1. Kahetasandiline dünaamiline palgafond: õpetajaskonna panus, millele lisandub konteksti indeks. Arendame riiklikult, kuid koolipõhiselt rakendatavat panuseindeksi süsteemi. Indeks arvestab iga kooli õpetajate pingutust – õppeprotsessi raskusastet ja keskkonna keerukust. Riiklikult saavad koolid lisaraha, kui töötavad suuremate väljakutsetega piirkondades ja võtavad vastutuse lisandväärtuse loomise eest (nt arenguhüpe, uute algatuste testimine ja rakendamine). Koolijuht saab omakorda luua palgasüsteemi, mis on läbipaistev ja diferentseerib õpetaja pingutust koolisiseselt, kuid riiklikult läbi räägitud näitajate põhjal.
  2. Õpetajaameti tervikvaade. Kujundame tasakaalu stabiilsuse ja paindlikkuse vahel. Pakume toetavaid töötingimusi – tähtsustame tiimitööd ja paindlikku tööaega. Loome süsteemi, mis võimaldab õpetajal teha teadlikke karjääriotsuseid, kasutada arengupausi, mille jooksul saab töötada mõnes muus valdkonnas, et tuua kooli värsket vaadet. Tervikvaade suurendab õpetajakutse atraktiivsust, hoiab kogenud õpetajaid ning pakub uutele tulijatele positiivset kuvandit ametist.
  3. Õpetajate register. Loome avaliku registri õpetajakoolituse lõpetanutest, karjääripausil olijatest ja ümberõppijatest, et koolid saaksid kontakteeruda ja teha otsepakkumisi kutsega õpetajatele. Töötame välja paindlikud õpetajate tagasitulekuprogrammid, mille käigus saavad kutsega, kuid hetkel mujal töötavad õpetajad naasta ametisse, sealhulgas osalise tööajaga ja juhendamise toel.