Peegeldus
Artikli aluseks on Statistikaameti andmed, mille järgi võib öelda, et vene õppekeelega koolides on õppijate arv püsinud stabiilne. Viimase kümne aasta jooksul õppis vene keeles umbes 50% Ida-Virumaa ja umbes 30% Tallinna õpilastest. Taas kord leidis teaduslikul tasemel kinnitust, et vene õppekeelega koolis õppimine ennustab segregatsioonimustrite kandumist vanematelt lastele.
2024. aasta septembris alanud eestikeelsele haridusele ülemineku valguses julgen väita, et trendis on märkimisväärseid muutusi. Need ei seisne vaid selles, et kõik 1. ja 4. klasside õpilased õpivad 2024/2025. õppeaastal üleminekukoolides eesti keeles. 2023. aasta septembris läks Tallinnas 1. klassi 3504 õpilast, kellest 38,2% tuli üleminekukoolidesse. 2024. aastal üleminekukoolidesse minejate protsent langes 34,6%-ni. 2025. aasta maikuu seisuga näeme, et 1. klassi taotluste arv üleminekukoolidesse on langenud 30,3%-ni. Kahe aasta languseks on seega 8% (s.o u 400 last).
Venekeelsed lapsed, kes õpivad nüüd üleminekukoolides eesti keeles, ei pruugi aga oma haridustee lõpuks segregatsiooni nõiaringist välja tulla, sest nende koolis ja naabruskonnas on absoluutses enamuses muukeelsed lapsed. Üleminek eestikeelsele haridusele parandab eelduste kohaselt eelkõige muu emakeelega õpilaste eesti keele oskust, mis on vaid esimene samm ja eeldus kontakti loomiseks eestikeelsete inimestega ning segregatsiooni nõiaringist väljamurdmiseks.
Minu soovitused poliitikakujundajatele ja praktikutele selles valguses on järgmised.
Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus ja vähemusrahvuste segregatsioon hariduses käivad käsikäes. Lahenduste otsimisel tuleb sihtida mõlemat. Arenguseire Keskuse raportid näitavad, et õpilaste perede mediaansissetulek ennustab akadeemilisi tulemusi matemaatikaeksamil.10 Tallinna vene õppekeelega koolid on keskmiselt madalamate akadeemiliste tulemustega ja õpilaste perede sotsiaalmajanduslike näitajatega, mis on üks keelepõhise segregatsiooni järelmeid. Soovitan kohalikele omavalitsustele töötada välja sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamise tegevuskava koos finantsmudeliga. Omavalitsuse koolid, mille näitajad on kõige madalamad akadeemiliselt ja sotsiaalmajanduslikult, võiksid saada täiendavat pearaha muukeelsete õpilaste arvu ning perede mediaansissetuleku näitaja põhjal. Lisaressurss peaks minema seatud eesmärkide saavutamiseks, mille puhul on vaja kontrollitavaid mõõdikuid näiteks viieaastaseks perioodiks. Seejuures on oluline haridusjuhtimise komponent, koolijuhi võimestamine või tugevate juhtide roteerimine. Sarnane praktika on mitu aastat kasutusel Helsingi linnas, kus tulemuslikkust hindab ja analüüsib Helsingi Ülikool. Mitmes teises riigis on sarnaseks lähenemiseks nn koolipöörde programmid (ingl school turnaround).
Eesti emakeelega pered peavad leidma tee endistesse venekeelsetesse haridusasutustesse. Mitme Tallinna linnaosa eestikeelsetes koolides on märkimisväärselt kasvanud muukeelsete õpilaste osakaal, mitmed üleminekukoolid on aga tühjenemas. On väljakutse, kuidas saada eesti emakeelega lapsi üleminekukoolidesse. Aitab atraktiivne ja nüüdisaegne haridusruum ning üleminekukoolide tugevuste ja eripärade võimendamine. Mitme endise Tallinna venekeelse lasteaia puhul, millel on uus ja kaasaegne hoone, näeme lasteaia järjekorra nimekirja järgi, et sinna on tulnud märkimisväärne arv lapsi eestikeelsetest peredest. Üleminekukoolide puhul võib kasutada positiivset diskrimineerimist, luua atraktiivsemat õpikeskkonda uuenduslike haridusmetoodikate abil või väiksema õpilaste arvuga. Tallinn avab 2025. aasta septembris neljas üleminekukoolis ülelinnalise vastuvõtuga klasse, kus eesti keelt õpitakse emakeelena. Üks klass alustab Montessori metoodika alusel ja kõikides klassides on maksimaalselt 20 õpilast, mis tagab individuaalsema lähenemise. See nõuab teatud hulgal lisaraha. 2030. aastaks ehk põhikoolide üleminekuprotsessi lõpuks võiksid eesti emakeelega pered valida endisi vene koole lähima kodukooli põhimõttel. Koolipidaja saab teha ettevalmistusi ning muuta üleminekukoole atraktiivsemaks eesti peredele.
Eri emakeelega noorte kokkutoomine huvihariduses ja spordis. Suurt rolli mängib kooliväline keskkond, mis huvihariduse ja noortespordi valdkonnas on teatud määral kohaliku omavalitsuse kontrolli all. Kohaliku omavalitsuse erahuvikoolide ja spordiklubi noorte pearaha eraldamise üks põhimõtteid võiks olla eri emakeelega noorte ühistegevuse edendamine. See tähendab, et huvikoolid ja spordiklubid, mis pakuvad õppetööd ja trenne rühmadele, kus on koos eri emakeelega noored, saaksid omavalitsuselt täiendavat toetust. See motiveerib huvikoolide ja spordiklubide pidajaid värbama tööle keeleliselt ja metoodiliselt pädevaid õpetajaid ja treenereid, tänu kellele saab komplekteerida eri emakeelega noorte rühmi. Tallinn alustab sellise lahendusega spordivaldkonnas 2025. aasta sügisest. Sellele suunale läheb ligi 2% sporditoetuse 11-miljonilisest pearaha eelarvest.
