Esileht Presidendi eessõna Sissejuhatus
1.
Haridus murdepunktis
Sissejuhatus
  1. 1.1. Hariduse alustalad: haridustahe, inimkapital ja tugevad institutsioonid 1.1. Peegeldus
  1. 1.2. Haridus murdepunktis: vana süsteem laguneb, uus alles kujuneb 1.2. Peegeldus
  1. 1.3. Eesti hariduse ekspordi seitse arenguvõimalust 1.3. Peegeldus
  1. 1.4. Kus peituvad Eesti hariduslõhed ja kui edukad oleme olnud nende vähendamisel? 1.4. Peegeldus
  1. 1.5. Elukestev õpe peab kaasama võrdselt nii kõrgharitud inseneri kui ka vähese haridusega lihttöölise 1.5. Peegeldus
2.
Hariduse andmetarkus
Sissejuhatus
  1. 2.1. Andmetest otsusteni. Kuidas aitab Statistikaamet Eesti ühiskonda targemaks muuta? 2.1. Peegeldus
  1. 2.2. PISA-pimedus. Miks Eesti ei kasuta oma registriandmete potentsiaali? 2.2. Peegeldus
3.
Haridus kui tuluteenimise vahend
Sissejuhatus
  1. 3.1. Hariduse tulusus 3.1. Peegeldus
  1. 3.2. Kas kutseharidus tasub ära? 3.2. Peegeldus
  1. 3.3. Õpetajate palgamudelid 3.3. Peegeldus
4.
Haridus kui sotsiaalne lift
Sissejuhatus
  1. 4.1. Eesti õppekeelega koolis õppimine suurendab vähemusrahvuste lõimumist 4.1. Peegeldus
  1. 4.2. Kuidas kujundada õpilaste arvu kahanemist arvestavat ning hariduse eesmärke ja regionaalarengut toetavat koolivõrku? 4.2. Peegeldus
  1. 4.3. Hariduslik ebavõrdsus oodatavas elueas ning viisid selle vähendamiseks 4.3. Peegeldus
  1. 4.4. Haritumad inimesed on solidaarsemad ja innovaatilisemad, aga turvalisust hindavad kõik võrdselt 4.4. Peegeldus
5.
Tarkvara uuendatud, aga kas õppimine ka?
Sissejuhatus
  1. 5.1. Nutikast digiõppevarast on kujunemas adaptiivne ökosüsteem 5.1. Peegeldus
  1. 5.2. Tehisaru kasutamiseks on vaja tarka pärisaru 5.2. Peegeldus
  1. 5.3. Eesti haridussüsteem tehnoloogiliste ja juriidiliste muutuste tuules 5.3. Peegeldus
  1. 5.4. Tänased klassiruumid vajavad digiinnovatsiooni 5.4. Peegeldus
6.
Kestlikkus hariduspeeglis
Sissejuhatus
  1. 6.1. Haridus on vaid üks kivi kestliku eluviisi vundamendis 6.1. Peegeldus
  1. 6.2. Iseseisva koolitee eelduseks on kodulähedases koolis õppimine ja kestlikud liikumisvõimalused 6.2. Peegeldus
  1. 6.3. Haridusinstitutsioonid saavad sillata lõhet kliimateadlikkuse ja -hoidlikkuse vahel 6.3. Peegeldus
  1. 6.4. Kestlikkuse toetamine hariduses ei eelda muutusi ainult õppe sisus, vaid ka õpetamise viisis 6.4. Peegeldus
7.
Haridus on turvalise ühiskonna alus
Sissejuhatus
  1. 7.1. Õpilaste vajadused on reaalsus, millega tuleb koolis arvestada 7.1. Peegeldus
  1. 7.2. Noorte õigusrikkumiste mustrid ja põhjused: kool, pere ja digikeskkond 7.2. Peegeldus
  1. 7.3. Noorte karistamiselt õigusrikkumiste ennetamisele 7.3. Peegeldus
  1. 7.4. Huviharidus on investeering Eesti turvalisusesse 7.4. Peegeldus
  1. 7.5. Haridustaseme tõusuga õigusrikkumiste risk väheneb 7.5. Peegeldus
Eesti haridus 2050 Autorid Pressile Info
Kogu aruanne PDF'ina

Peegeldus

Riina Sikkut

Eestis on hariduslik ebavõrdsus tervises suur ega ole vähenenud – kõrgharidusega inimesed elavad keskmiselt 11 aastat kauem kui põhiharidusega inimesed. Kolmandiku sellest terviselõhest selgitab suitsetamine, viiendiku ebatervislik toitumine ja kümnendiku alkoholitarbimine, samuti on tähtis tervishoiuteenuste kättesaadavus. Seega tuleb ennetuses keskenduda nimetatud riskiteguritele ja tagada ligipääs arstiabile. Tõenduspõhine poliitika muudab ebatervisliku valiku kallimaks, vähendab kättesaadavust, piirab reklaami ja märgistab selgelt. Lihtne öelda, raske teha, sest mitmed tõenduspõhised sekkumised on laia poliitilise toetuseta, mistõttu on nende kiire elluviimine vähetõenäoline.

Millised võiksid olla kolm sammu kõigi jaoks pikema ja tervema elu suunas?

Esiteks: lõpetame vastutuse ainult inimese kaela veeretamise. Haigestumise ja suremise risk on igas riigis seotud sotsiaalmajanduslike tunnustega. Kui aga erinevused rahvastikurühmade tervise-näitajate vahel kärisevad suureks, siis peegeldab see ühiskondlikku ebaõiglust. Olukorras, kus haridus määrab tervisekäitumise, sissetulek arstiabi kättesaadavuse või vanemate taust lapse terviseseisundi, ei sõltu inimese tervis ainult tema enda valikutest, vaid on seotud normide ja hoiakutega ühiskonnas, ressursside jaotuse ja üldise elukeskkonnaga. Kuni arvame, et ülekaaluline on laisk, alkoholitarvitaja loll ja suitsetaja peaks oma tervisekulud ise katma, kasvatame uue põlvkonna, kus võimendub praegune ebavõrdsus tervises.

Teiseks: rakendame tõenduspõhised soovitused, et lapsed kasvaksid tervemad. Näiteks tervislik tasuta koolitoit, lastele suunatud ebatervisliku toidu reklaami lõpetamine, olemasolevate reeglite jõustamine ja järelevalve parandamine alkoholimüügi vanusepiirangu ja e-sigarettide puhul ning alkoholi kaugmüügipiirangud, et koos nuudlitega ei jõuaks 20 minutiga ukse taha ka õlu.

Kolmandaks: kujundame ennetuse ja tervishoiuteenused sihtrühmale sobivaks ja kättesaadavaks. Vältida tuleb tervishoius haavatavate rühmade omaosaluskoormuse kasvamist ja teenuseosutamise nihkumist erasektorisse. Luua tuleb personaalne riskipõhine ennetus (muu hulgas lahendused suitsetamisest loobumiseks, ravisoostumuse parandamiseks, kaalulangetamiseks), mille arendamisse tuleb kaasata madalama haridustasemega inimeste arvamus ja kogemus.

Haigestumise ja suremise risk on igas riigis seotud sotsiaalmajanduslike tunnustega.