Esileht Presidendi eessõna Sissejuhatus
1.
Haridus murdepunktis
Sissejuhatus
  1. 1.1. Hariduse alustalad: haridustahe, inimkapital ja tugevad institutsioonid 1.1. Peegeldus
  1. 1.2. Haridus murdepunktis: vana süsteem laguneb, uus alles kujuneb 1.2. Peegeldus
  1. 1.3. Eesti hariduse ekspordi seitse arenguvõimalust 1.3. Peegeldus
  1. 1.4. Kus peituvad Eesti hariduslõhed ja kui edukad oleme olnud nende vähendamisel? 1.4. Peegeldus
  1. 1.5. Elukestev õpe peab kaasama võrdselt nii kõrgharitud inseneri kui ka vähese haridusega lihttöölise 1.5. Peegeldus
2.
Hariduse andmetarkus
Sissejuhatus
  1. 2.1. Andmetest otsusteni. Kuidas aitab Statistikaamet Eesti ühiskonda targemaks muuta? 2.1. Peegeldus
  1. 2.2. PISA-pimedus. Miks Eesti ei kasuta oma registriandmete potentsiaali? 2.2. Peegeldus
3.
Haridus kui tuluteenimise vahend
Sissejuhatus
  1. 3.1. Hariduse tulusus 3.1. Peegeldus
  1. 3.2. Kas kutseharidus tasub ära? 3.2. Peegeldus
  1. 3.3. Õpetajate palgamudelid 3.3. Peegeldus
4.
Haridus kui sotsiaalne lift
Sissejuhatus
  1. 4.1. Eesti õppekeelega koolis õppimine suurendab vähemusrahvuste lõimumist 4.1. Peegeldus
  1. 4.2. Kuidas kujundada õpilaste arvu kahanemist arvestavat ning hariduse eesmärke ja regionaalarengut toetavat koolivõrku? 4.2. Peegeldus
  1. 4.3. Hariduslik ebavõrdsus oodatavas elueas ning viisid selle vähendamiseks 4.3. Peegeldus
  1. 4.4. Haritumad inimesed on solidaarsemad ja innovaatilisemad, aga turvalisust hindavad kõik võrdselt 4.4. Peegeldus
5.
Tarkvara uuendatud, aga kas õppimine ka?
Sissejuhatus
  1. 5.1. Nutikast digiõppevarast on kujunemas adaptiivne ökosüsteem 5.1. Peegeldus
  1. 5.2. Tehisaru kasutamiseks on vaja tarka pärisaru 5.2. Peegeldus
  1. 5.3. Eesti haridussüsteem tehnoloogiliste ja juriidiliste muutuste tuules 5.3. Peegeldus
  1. 5.4. Tänased klassiruumid vajavad digiinnovatsiooni 5.4. Peegeldus
6.
Kestlikkus hariduspeeglis
Sissejuhatus
  1. 6.1. Haridus on vaid üks kivi kestliku eluviisi vundamendis 6.1. Peegeldus
  1. 6.2. Iseseisva koolitee eelduseks on kodulähedases koolis õppimine ja kestlikud liikumisvõimalused 6.2. Peegeldus
  1. 6.3. Haridusinstitutsioonid saavad sillata lõhet kliimateadlikkuse ja -hoidlikkuse vahel 6.3. Peegeldus
  1. 6.4. Kestlikkuse toetamine hariduses ei eelda muutusi ainult õppe sisus, vaid ka õpetamise viisis 6.4. Peegeldus
7.
Haridus on turvalise ühiskonna alus
Sissejuhatus
  1. 7.1. Õpilaste vajadused on reaalsus, millega tuleb koolis arvestada 7.1. Peegeldus
  1. 7.2. Noorte õigusrikkumiste mustrid ja põhjused: kool, pere ja digikeskkond 7.2. Peegeldus
  1. 7.3. Noorte karistamiselt õigusrikkumiste ennetamisele 7.3. Peegeldus
  1. 7.4. Huviharidus on investeering Eesti turvalisusesse 7.4. Peegeldus
  1. 7.5. Haridustaseme tõusuga õigusrikkumiste risk väheneb 7.5. Peegeldus
Eesti haridus 2050 Autorid Pressile Info
Kogu aruanne PDF'ina

Peegeldus

Äli Leijen

Artiklis esitatud analüüsidest tuleb välja, et hinnatud viiest väärtusorientatsioonist peetakse Eesti ühiskonnas kõige olulisemaks loodusest hoolimist. Järgnevad turvalisus ja solidaarsus. Innovaatilisus on tähtsuselt neljandal kohal, samas kui hedonismi väärtustatakse kõige vähem. Aastate lõikes on väärtustes ka kõikumisi ja näiteks hedonism väärtusorientatsioonina on varasemate aastatega võrreldes kasvutrendis. Mõnevõrra ootamatu tulemusena ilmnes, et turvalisuse väärtustamine ei ole nende andmete järgi Eestis pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas kasvanud. 2021. aastal kogutud andmed näitavad pigem turvalisuse väärtustamise kahanemist, eriti võrreldes 2014. aasta andmetega. Võimalik, et edaspidi kogutavad andmed kajastavad turvalisuse väärtustamises uusi muutusi. Soomega võrdluses ilmnesid kõige suuremad erinevused viimase andmekogumise põhjal solidaarsuse väärtustamises. Artiklis on põhirõhk eri aastate ja sihtrühmade võrdlusel, kuid siinses peegelduses sooviksin keskenduda väärtuste kujundamisele ja praktikas rakendamisele.

Esiteks: väärtuste kujundamisega on vaja teadlikult tegeleda. Kui me väärtusi ei teadvusta ega analüüsi ning teadlikult ei kujunda, siis kujunevad need teadvustamata. Eestis oleks vaja väärtustele ka riikliku õppekava, s.o üldpädevuste arendamise kontekstis rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks seni on Eestis oluliste üldpädevustena esitatud pädevuste loetelu ja lühikirjeldused ning tähelepanuta on jäänud, millise laiema visiooni ja väärtustega kooskõlas neid pädevusi oleks vaja kujundada.

Teiseks: väärtuste sõnastamisest ja nimetamisest üksi ei piisa. Oluliselt rohkem oleks vaja tähelepanu pöörata sellele, kuidas väärtusi praktikas rakendatakse ja kuidas neid kujundada. Võimalik, et osa deklareeritud väärtustest ei jõuagi käitumisse ja vastupidi. Loodusest hoolimine on viimase 18 aasta andmete põhjal kõige olulisemaks peetud väärtus Eesti ühiskonnas. Need tulemused võiks viidata, et loodusest hoolimist peegeldavad ka meie läbimõeldud ja süsteemsed tegevused. Paraku vajavad nii kliimamuutuste ja keskkonnaalane teavitustöö kui ka uute käitumismustrite harjutamine Eestis erinevate ekspertide hinnangul endiselt olulist tähelepanu.25 Väärtuste ja hoiakute seost käitumisega on põhjalikult uuritud ning teada on see, et hoiakud ei pruugi käitumises kajastuda.26 Kestliku arengu teemade õpetamisel on viimasel ajal järjest enam rõhutatud vajadust käsitleda teadmiste ja hoiakute kujundamise kõrval ka käitumise muutmise toetamist.27

Kui me väärtusi ei teadvusta ega analüüsi ning teadlikult ei kujunda, siis kujunevad need teadvustamata.

Viidatud allikad

25 Vt nt P. Post, K. Uibu, J. Terasmaa (toim), [Eesti haridusteaduste ajakiri 12 (2). Kliimateadlikkuse edendamine hariduses ja ühiskonnas]()https://eha.ut.ee/23/, 2024.
26 Vt nt G. Chaplin, P. Wyton, Student engagement with sustainability: Understanding the value–action gap. – International Journal of Sustainability in Higher Education 15 (4), 2014; J. Wang, M. Shen, M. Chu, Why is green consumption easier said than done? Exploring the green consumption attitude–intention gap in China with behavioral reasoning theory. – Cleaner and Responsible Consumption 2, 2021.
27 L. Pajula, Ä. Leijen, Supporting sustainability mindsets in initial teacher training: A systematic literature review. – W. Leal Filho, B. Gasparetto Rebelatto, A. Annelin, G. O. Boström (eds.), Competence building in sustainable development. World Sustainability Series (Springer, 2025).