Esileht Presidendi eessõna Sissejuhatus
1.
Haridus murdepunktis
Sissejuhatus
  1. 1.1. Hariduse alustalad: haridustahe, inimkapital ja tugevad institutsioonid 1.1. Peegeldus
  1. 1.2. Haridus murdepunktis: vana süsteem laguneb, uus alles kujuneb 1.2. Peegeldus
  1. 1.3. Eesti hariduse ekspordi seitse arenguvõimalust 1.3. Peegeldus
  1. 1.4. Kus peituvad Eesti hariduslõhed ja kui edukad oleme olnud nende vähendamisel? 1.4. Peegeldus
  1. 1.5. Elukestev õpe peab kaasama võrdselt nii kõrgharitud inseneri kui ka vähese haridusega lihttöölise 1.5. Peegeldus
2.
Hariduse andmetarkus
Sissejuhatus
  1. 2.1. Andmetest otsusteni. Kuidas aitab Statistikaamet Eesti ühiskonda targemaks muuta? 2.1. Peegeldus
  1. 2.2. PISA-pimedus. Miks Eesti ei kasuta oma registriandmete potentsiaali? 2.2. Peegeldus
3.
Haridus kui tuluteenimise vahend
Sissejuhatus
  1. 3.1. Hariduse tulusus 3.1. Peegeldus
  1. 3.2. Kas kutseharidus tasub ära? 3.2. Peegeldus
  1. 3.3. Õpetajate palgamudelid 3.3. Peegeldus
4.
Haridus kui sotsiaalne lift
Sissejuhatus
  1. 4.1. Eesti õppekeelega koolis õppimine suurendab vähemusrahvuste lõimumist 4.1. Peegeldus
  1. 4.2. Kuidas kujundada õpilaste arvu kahanemist arvestavat ning hariduse eesmärke ja regionaalarengut toetavat koolivõrku? 4.2. Peegeldus
  1. 4.3. Hariduslik ebavõrdsus oodatavas elueas ning viisid selle vähendamiseks 4.3. Peegeldus
  1. 4.4. Haritumad inimesed on solidaarsemad ja innovaatilisemad, aga turvalisust hindavad kõik võrdselt 4.4. Peegeldus
5.
Tarkvara uuendatud, aga kas õppimine ka?
Sissejuhatus
  1. 5.1. Nutikast digiõppevarast on kujunemas adaptiivne ökosüsteem 5.1. Peegeldus
  1. 5.2. Tehisaru kasutamiseks on vaja tarka pärisaru 5.2. Peegeldus
  1. 5.3. Eesti haridussüsteem tehnoloogiliste ja juriidiliste muutuste tuules 5.3. Peegeldus
  1. 5.4. Tänased klassiruumid vajavad digiinnovatsiooni 5.4. Peegeldus
6.
Kestlikkus hariduspeeglis
Sissejuhatus
  1. 6.1. Haridus on vaid üks kivi kestliku eluviisi vundamendis 6.1. Peegeldus
  1. 6.2. Iseseisva koolitee eelduseks on kodulähedases koolis õppimine ja kestlikud liikumisvõimalused 6.2. Peegeldus
  1. 6.3. Haridusinstitutsioonid saavad sillata lõhet kliimateadlikkuse ja -hoidlikkuse vahel 6.3. Peegeldus
  1. 6.4. Kestlikkuse toetamine hariduses ei eelda muutusi ainult õppe sisus, vaid ka õpetamise viisis 6.4. Peegeldus
7.
Haridus on turvalise ühiskonna alus
Sissejuhatus
  1. 7.1. Õpilaste vajadused on reaalsus, millega tuleb koolis arvestada 7.1. Peegeldus
  1. 7.2. Noorte õigusrikkumiste mustrid ja põhjused: kool, pere ja digikeskkond 7.2. Peegeldus
  1. 7.3. Noorte karistamiselt õigusrikkumiste ennetamisele 7.3. Peegeldus
  1. 7.4. Huviharidus on investeering Eesti turvalisusesse 7.4. Peegeldus
  1. 7.5. Haridustaseme tõusuga õigusrikkumiste risk väheneb 7.5. Peegeldus
Eesti haridus 2050 Autorid Pressile Info
Kogu aruanne PDF'ina

Peegeldus

Ivo Visak

Süsteemi puudujäägid. Kas Kärdlas õppival noorel on samasugused hariduse ja huvihariduse võimalused nagu Tallinna noorel? Saaremaal toimetava koolijuhina soovin selgelt, et see nii oleks, aga tegelikkuses on ligipääs mitmekesistele huviringidele ja andekatele suunatud õppimisvõimalustele (nt gümnaasiumiastmes ülikooli juures haridusprogrammides osalemine) piiratud. See on mõistetav geograafiliste eripärade tõttu, kuid riik, omavalitsused ja haridussüsteem tervikuna peavad looma kompenseerivaid lahendusi – näiteks pakkudes transpordi- ja majutustoetust.

Veelgi laiem probleem on tugiteenuste puudus: koolipsühholooge, eripedagooge ja sotsiaalpedagooge ei ole piisavalt. Abi ootejärjekorrad, eriti psüühikahäirete korral, on pikad. Abi, mida on vaja kohe, saab tihti alles kolme kuu pärast – see võib ohtu seada õpilase vaimse ja füüsilise tervise. Vaja ei ole ainult tervishoiureformi, vaid ka reformi hariduspoliitikas: kõigile lastele peab olema tagatud professionaalne tugi sõltumata pere rahakotist või asukohast.

Veel kord, oluline on panustada tugispetsialistidesse – eripedagoogid, hariduspsühholoogid ja sotsiaaltöötajad –, et pakkuda tuge nii andekatele kui ka neile, kel on raskusi!

Minevik õpetab, minevik kummitab. Miks endiselt kehtivad koolis mõned tavad, mille kohta on juba aastakümneid märku antud, et need ei ole õpetajale ega õpilasele tervislikud? Näiteks kodutööde kuhjamine TI-hüppe kontekstis on absurdne: kas varsti kontrollib õpetaja tehisaru õpilase tehisaruga loodud kodutööd? Pigem on mõistlik leida lahendusi, kuidas uut tehnoloogiat taltsutada ning rakendada ta tööle õppimise kasuks õpetajate endi toel.

Peame leppima, et ajad on muutunud. Uus põlvkond on teistsugune ja vajab teistsugust lähenemist. Koolirahvas ei saa eeldada, et kõigile tulevad kodust kaasa teadmised teatud õpistiilidest, suhtlusviisidest või käitumisnormidest. Kuigi kooli põhiülesanne on õpetamine, ei kao kuhugi küsimus (väärtus)kasvatusest. Lapsed, kes ei saa kodust eluks vajalikke oskusi, peavad need omandama koolis – hoolivate ja toetavate õpetajate toel.