Esileht Presidendi eessõna Sissejuhatus
1.
Haridus murdepunktis
Sissejuhatus
  1. 1.1. Hariduse alustalad: haridustahe, inimkapital ja tugevad institutsioonid 1.1. Peegeldus
  1. 1.2. Haridus murdepunktis: vana süsteem laguneb, uus alles kujuneb 1.2. Peegeldus
  1. 1.3. Eesti hariduse ekspordi seitse arenguvõimalust 1.3. Peegeldus
  1. 1.4. Kus peituvad Eesti hariduslõhed ja kui edukad oleme olnud nende vähendamisel? 1.4. Peegeldus
  1. 1.5. Elukestev õpe peab kaasama võrdselt nii kõrgharitud inseneri kui ka vähese haridusega lihttöölise 1.5. Peegeldus
2.
Hariduse andmetarkus
Sissejuhatus
  1. 2.1. Andmetest otsusteni. Kuidas aitab Statistikaamet Eesti ühiskonda targemaks muuta? 2.1. Peegeldus
  1. 2.2. PISA-pimedus. Miks Eesti ei kasuta oma registriandmete potentsiaali? 2.2. Peegeldus
3.
Haridus kui tuluteenimise vahend
Sissejuhatus
  1. 3.1. Hariduse tulusus 3.1. Peegeldus
  1. 3.2. Kas kutseharidus tasub ära? 3.2. Peegeldus
  1. 3.3. Õpetajate palgamudelid 3.3. Peegeldus
4.
Haridus kui sotsiaalne lift
Sissejuhatus
  1. 4.1. Eesti õppekeelega koolis õppimine suurendab vähemusrahvuste lõimumist 4.1. Peegeldus
  1. 4.2. Kuidas kujundada õpilaste arvu kahanemist arvestavat ning hariduse eesmärke ja regionaalarengut toetavat koolivõrku? 4.2. Peegeldus
  1. 4.3. Hariduslik ebavõrdsus oodatavas elueas ning viisid selle vähendamiseks 4.3. Peegeldus
  1. 4.4. Haritumad inimesed on solidaarsemad ja innovaatilisemad, aga turvalisust hindavad kõik võrdselt 4.4. Peegeldus
5.
Tarkvara uuendatud, aga kas õppimine ka?
Sissejuhatus
  1. 5.1. Nutikast digiõppevarast on kujunemas adaptiivne ökosüsteem 5.1. Peegeldus
  1. 5.2. Tehisaru kasutamiseks on vaja tarka pärisaru 5.2. Peegeldus
  1. 5.3. Eesti haridussüsteem tehnoloogiliste ja juriidiliste muutuste tuules 5.3. Peegeldus
  1. 5.4. Tänased klassiruumid vajavad digiinnovatsiooni 5.4. Peegeldus
6.
Kestlikkus hariduspeeglis
Sissejuhatus
  1. 6.1. Haridus on vaid üks kivi kestliku eluviisi vundamendis 6.1. Peegeldus
  1. 6.2. Iseseisva koolitee eelduseks on kodulähedases koolis õppimine ja kestlikud liikumisvõimalused 6.2. Peegeldus
  1. 6.3. Haridusinstitutsioonid saavad sillata lõhet kliimateadlikkuse ja -hoidlikkuse vahel 6.3. Peegeldus
  1. 6.4. Kestlikkuse toetamine hariduses ei eelda muutusi ainult õppe sisus, vaid ka õpetamise viisis 6.4. Peegeldus
7.
Haridus on turvalise ühiskonna alus
Sissejuhatus
  1. 7.1. Õpilaste vajadused on reaalsus, millega tuleb koolis arvestada 7.1. Peegeldus
  1. 7.2. Noorte õigusrikkumiste mustrid ja põhjused: kool, pere ja digikeskkond 7.2. Peegeldus
  1. 7.3. Noorte karistamiselt õigusrikkumiste ennetamisele 7.3. Peegeldus
  1. 7.4. Huviharidus on investeering Eesti turvalisusesse 7.4. Peegeldus
  1. 7.5. Haridustaseme tõusuga õigusrikkumiste risk väheneb 7.5. Peegeldus
Eesti haridus 2050 Autorid Pressile Info
Kogu aruanne PDF'ina

Peegeldus

Anneki Teelahk

Sündmused tööturul näitavad, et muutusteks tuleb valmistuda, sest tänapäeval on tarvis hoopis teistsuguseid oskusi kui aastakümneid tagasi. Oluline on olla valmis enesetäiendamiseks või millegi sootuks uue juurde õppimiseks. Konkurentsis püsimiseks on elukestev õpe möödapääsmatu.

Täiskasvanuhariduses osalemise määra kasv Eestis on olnud kiire, oleme Euroopa riikide seas kõrgel kohal. Eesti on teinud olulisi haridusinvesteeringuid, hariduse omandamine on muutunud paindlikumaks, hariduslõhed on vähenemas, üha rohkem inimesi jõuab ümber- ja täiendõppesse. Muutunud ja muutumas on haridusmaastik ja õppimise viisid. Tasemeõppele ja täiendkoolitustele lisaks on võimalik omandada teadmisi lühikursustel ja mikrokraadiõppes.

Nagu teisteski Euroopa Liidu riikides, kehtib Eestis seaduspära, et täiskasvanuõppesse asuvad enam need, kellel on varem kõrgem haridustase või muud ressursid, mis toetavad nende ligipääsu haridusele. Seega vajame ambitsioonikamaid eesmärke, et aidata mahajääjaid ja vähendada ebavõrdsust.

Kuidas tagada elujõulisus ja areng?

Eestikeelsele haridusele ülemineku otsus on ajalooline eelkõige sellepärast, et see on ühise väärtusruumi loomise alus ka täiskasvanuõppes. Kui rasked otsused on tehtud, tuleb keskenduda nende elluviimise toetamisele. See on üks järgnevate aastate olulisemaid eesmärke ja puudutab ka täiskasvanuharidust.

Täiskasvanuhariduse arenguks on jätkuvalt vaja kõigi osapoolte panust, sealhulgas ettevõtluspoliitikat, ümberõppevõimalusi, tööturuteenuseid ja sotsiaalkaitsemeetmeid.

Oluline on haavatavate sihtgruppide motivatsiooni ja enesehinnangu toetamine ning segregatsiooni vähendamine.

Suurendada tuleb hariduse paindlikkust (mikrokraadiprogrammid, mikrokvalifikatsioonid, VÕTA põhimõtete laialdasem rakendamine, töökohapõhine õpe, piirkondlikud programmid).

Kõike, mis on täna hästi, tuleb hoida ja arendada. Jätkata tuleb ülikoolide ja teadlaste kaasamist, OSKA programmi jne.

Toetada tuleb tegijaid ja koostööd, arendada võrgustikke. Rohkem tuleb rääkida sellest, mis on hästi, kritiseerida oskavad kõik hiilgavalt.