Peegeldus
ÜRO andmetel õppis 2022. aastal maailma kõrgkoolides 256 miljonit üliõpilast. Koduriigist välismaale õppima läinud üliõpilaste arv kolmekordistus aastatel 2000–2021, kasvades 2,1 miljonilt 6,4 miljonini. See pole juhuslik areng: üha enam teadvustatakse välismaal õppimise laiaulatuslikku ja püsivat positiivset mõju. Otseste akadeemiliste teadmiste kõrval arendab välisõpe kognitiivseid oskusi, kasvatab kultuurilist intelligentsust ja suurendab eneseteadlikkust. Lisaks loovad välisüliõpilased väärtuslikke sotsiaalseid ja professionaalseid võrgustikke, omandavad keeli ning muutuvad märksa mobiilsemaks.
Väikesel avatud majandusega Eestil on kriitiliselt tähtis saata oma noori talente välismaale õppima. Sama mündi teine pool on olla atraktiivne sihtriik välistudengitele. Eero Loonurm ja Heli Aru-Chabilan on toonud välja seitse valdkonda, kus Eesti saaks hariduse ekspordi potentsiaali paremini ära kasutada ja peaks seda tegema. Nende väidetega on kerge nõustuda ning tekib soov valdkonnas otsustavalt ja jõuliselt edasi liikuda.
Eesti haridussüsteem peaks seadma ambitsioonika eesmärgi hariduse ekspordi mitmekordistamiseks. Meil on tugev, rahvusvaheliselt tunnustatud alus, mida kinnitavad PISA testide tulemused. Samas peaks kõrgharidus avaldama suuremat mõju majanduskasvule ja innovatsioonile. Ambitsioonikad eesmärgid avavad uusi vaatenurki ja muudavad mitmed tänased kitsaskohad vähetähtsaks. Oluline on fookus: soovime olla hariduse ekspordi tippliigas just neis valdkondades, mis haakuvad meie tugevustega – infotehnoloogias, inseneerias ja biomeditsiinis.
Välisüliõpilaste kogemuse terviklahendus. Välisüliõpilaste õpi- ja elukogemust kujundades peame katma kõik kriitilised elemendid. Näen kaht valdkonda, millele teised haridusekspordiga tegelevad riigid pole leidnud häid lahendusi. Esiteks peame investeerima välisüliõpilaste ühiselamutesse, sest meie renditurg pole piisavalt suur ega küps. Õpingute algus Eestis peab kulgema probleemivabalt, võimaldades keskenduda täies mahus õppimisele. Teiseks tasub investeerida rikkalikesse praktikavõimalustesse. Ülalnimetatud fookusvaldkondades oskustega inimesi on Eesti ettevõtetel väga vaja – eriti rahvusvahelise ambitsiooniga firmades, mis teenindavad välisturge. Võidame palju, kui suudame pakkuda esmast positiivset töökogemust koos professionaalse võrgustikuga.
Välisüliõpilased kui Eesti saadikud. Sõltumata sellest, kas õpiperiood kestab mõne kuu või mitu aastat, peaksime hoidma Eestis õppinud inimestega püsivat sidet. Nad on meie ettevõtetele nagu sillapea, mille kaudu viia oma tooteid ja teenuseid välisturgudele. Meil puudub sajanditepikkune välissuhtluse kogemus ja enesekindlus, mis on olemas riikidel, kellel olid kunagi asumaad, kuid peame end laia maailma murdma ja seal julgelt tegutsema. Parimateks partneriteks ja sõpradeks saavad olla just noored, kellel on Eestist positiivne kogemus ja usaldus.
Kui loome õppimist, elamist ja töötamist hõlmava terviklahenduse, saab haridusest Eesti järgmine kasvumootor – eksport, mis toob Eestisse raha, oskusi ja sõpru.
