Esileht Presidendi eessõna Sissejuhatus
1.
Haridus murdepunktis
Sissejuhatus
  1. 1.1. Hariduse alustalad: haridustahe, inimkapital ja tugevad institutsioonid 1.1. Peegeldus
  1. 1.2. Haridus murdepunktis: vana süsteem laguneb, uus alles kujuneb 1.2. Peegeldus
  1. 1.3. Eesti hariduse ekspordi seitse arenguvõimalust 1.3. Peegeldus
  1. 1.4. Kus peituvad Eesti hariduslõhed ja kui edukad oleme olnud nende vähendamisel? 1.4. Peegeldus
  1. 1.5. Elukestev õpe peab kaasama võrdselt nii kõrgharitud inseneri kui ka vähese haridusega lihttöölise 1.5. Peegeldus
2.
Hariduse andmetarkus
Sissejuhatus
  1. 2.1. Andmetest otsusteni. Kuidas aitab Statistikaamet Eesti ühiskonda targemaks muuta? 2.1. Peegeldus
  1. 2.2. PISA-pimedus. Miks Eesti ei kasuta oma registriandmete potentsiaali? 2.2. Peegeldus
3.
Haridus kui tuluteenimise vahend
Sissejuhatus
  1. 3.1. Hariduse tulusus 3.1. Peegeldus
  1. 3.2. Kas kutseharidus tasub ära? 3.2. Peegeldus
  1. 3.3. Õpetajate palgamudelid 3.3. Peegeldus
4.
Haridus kui sotsiaalne lift
Sissejuhatus
  1. 4.1. Eesti õppekeelega koolis õppimine suurendab vähemusrahvuste lõimumist 4.1. Peegeldus
  1. 4.2. Kuidas kujundada õpilaste arvu kahanemist arvestavat ning hariduse eesmärke ja regionaalarengut toetavat koolivõrku? 4.2. Peegeldus
  1. 4.3. Hariduslik ebavõrdsus oodatavas elueas ning viisid selle vähendamiseks 4.3. Peegeldus
  1. 4.4. Haritumad inimesed on solidaarsemad ja innovaatilisemad, aga turvalisust hindavad kõik võrdselt 4.4. Peegeldus
5.
Tarkvara uuendatud, aga kas õppimine ka?
Sissejuhatus
  1. 5.1. Nutikast digiõppevarast on kujunemas adaptiivne ökosüsteem 5.1. Peegeldus
  1. 5.2. Tehisaru kasutamiseks on vaja tarka pärisaru 5.2. Peegeldus
  1. 5.3. Eesti haridussüsteem tehnoloogiliste ja juriidiliste muutuste tuules 5.3. Peegeldus
  1. 5.4. Tänased klassiruumid vajavad digiinnovatsiooni 5.4. Peegeldus
6.
Kestlikkus hariduspeeglis
Sissejuhatus
  1. 6.1. Haridus on vaid üks kivi kestliku eluviisi vundamendis 6.1. Peegeldus
  1. 6.2. Iseseisva koolitee eelduseks on kodulähedases koolis õppimine ja kestlikud liikumisvõimalused 6.2. Peegeldus
  1. 6.3. Haridusinstitutsioonid saavad sillata lõhet kliimateadlikkuse ja -hoidlikkuse vahel 6.3. Peegeldus
  1. 6.4. Kestlikkuse toetamine hariduses ei eelda muutusi ainult õppe sisus, vaid ka õpetamise viisis 6.4. Peegeldus
7.
Haridus on turvalise ühiskonna alus
Sissejuhatus
  1. 7.1. Õpilaste vajadused on reaalsus, millega tuleb koolis arvestada 7.1. Peegeldus
  1. 7.2. Noorte õigusrikkumiste mustrid ja põhjused: kool, pere ja digikeskkond 7.2. Peegeldus
  1. 7.3. Noorte karistamiselt õigusrikkumiste ennetamisele 7.3. Peegeldus
  1. 7.4. Huviharidus on investeering Eesti turvalisusesse 7.4. Peegeldus
  1. 7.5. Haridustaseme tõusuga õigusrikkumiste risk väheneb 7.5. Peegeldus
Eesti haridus 2050 Autorid Pressile Info
Kogu aruanne PDF'ina

Peegeldus

Eve Kikas

Haridus on inimestele elus edasijõudmise seisukohast kriitilise tähtsusega, sest see avab tee parematele ametikohtadele, tervisele ja eluga rahulolule. Eestis on suurenenud hariduslõhe – olukord, kus õpilaste toimetulekut mõjutavad mitu õpilaste individuaalsete iseärasustega nõrgalt seotud näitajat, nagu pere sotsiaalmajanduslik seis või kodune keel. Probleem on kompleksne ning selle lahendus peab olema terviklik ja integreerima erinevaid näitajaid.

Muutused peavad toimuma õpilase lähikeskkonnas ning neid saab ellu viia omavalitsuste või riigi toel. Eestis puudub probleemi lahendamisele suunatud strateegiline süsteemne lähenemine. Artiklis on välja toodud mitu muutmist vajavat probleemi ja lahendusvõimalust.

Hea stardipositsioon. Kõik algab lapsepõlvest – kvaliteetne alusharidus ja lapsevanemate koolitamine saavad panna aluse lapse edukale eluteele. Eestis on pädevad lasteaiaõpetajad, kasutatakse lapsekeskseid kasvatusmeetodeid, lasteaiakohtade kättesaadavus on aga varieeruv. Muutusi on vaja riiklikul tasandil – lasteaiaõpetajate palkade tõstmine, töötingimuste parandamine, haavatava taustaga perede lastele lasteaiakohtade kindlustamine.

Koolidevahelise segregatsiooni vähendamine. Praegu on piirkondi, kuhu on koondunud kõrgelt haritud noored, ja piirkondi, kus vanemate haridustase on madal. Lapsele on soodsaim õppida kodulähedases koolis. Lisaks lühikesele kooliteele soodustab see sõpruskondade teket ja kogukonnatunnet. Segregatsiooni vähendamiseks on siiski mitmeid võimalusi.

  • Koolituste ja täiendkoolituste abil tuleb parandada õpetajate ja tugispetsialistide teadlikkust õppimise alustest ja tõenduspõhistest õpetamismeetoditest. Kõigi õpilaste arengut soodustavad õppija olemasolevate teadmistega arvestamine (individualiseerimine), autonoomse motivatsiooni toetamine, üldpädevuste arendamine, hindamise ümbermõtestamine, hirmu ja konkurentsi vähendamine ning tugispetsialistide abi.
  • Pädevate ja/või noorte õpetajate motiveerimine ja mitmekülgne toetamine (palk, elukoht jm), et nad asuksid tööle probleemsetes piirkondades ja koolides.
  • Ülikoolide meeskondade tugi probleemsetele koolidele. Muutused toimuvad edukamalt, kui protsessi on kaasatud kool tervikuna. Tervikkoolile suunatud programme rakendatakse nii Tallinna kui ka Tartu Ülikoolis, kuid vajalik on riigipoolne toetus, mis võimaldaks osaleda just probleemsete koolide meeskondadel.
  • Loobumine esimese klassi katsetest. Kuigi Eestis üldiselt ei ole varajast rööpmestamist, on endiselt suurlinnades koole, kuhu saab sisse katsetega ning mis annavad lisaõpet (enamasti võõrkeeles). Vanemate kõrgem haridustase ja sellega kaasnevad võimalused eelkooliealiste laste arendamiseks avavad tee kihistumisele.