Peegeldus
Lõhe kliimateadlikkuse ja -hoidlikkuse vahel iseloomustab just kõrgharituid – omades paremaid teadmisi, kuid samal ajal ka rohkem ressursse, ollakse vähem altid oma käitumist muutma. Käitumise muutmine on kompleksne teema, mis ei sõltu ainult teadmistest või üksikute valikute olemasolust ümbritsevas keskkonnas (üks lihavaba toit kohvikumenüüs, mõned rattakohad parklas). Kliimahoidlikud valikud peavad olema käituja perspektiivist mõtestatud, sotsiaalselt aktsepteeritud ja igapäevases keskkonnas nähtavad, piisavalt mugavad ja lihtsad jne.
Institutsioonidel on käitumise muutumise toetajana oluline roll. Oma normide ja võimalustega moodustavad nad väikese kogukonna ja süsteemi, kus inimesed iga päev ühel või teisel moel käituvad. Samas on kõrgkoolide ülesanne lisaks oma õppijate ja töötajate igapäevakeskkonna loomisele teadusliku mõtlemise kujundamine ja tähelepanu juhtimine kõige olulisematele küsimustele ühiskonnas.
Kliimahoidlikkuse kujunemise komplekssust ilmestavad ka muutused, mis eeldavad eri valdkondade-institutsioonide koostööd. Nii näiteks ei sõltu inimeste transpordivalikud ainult haridusasutuste pakutavatest võimalustest, vaid ka linnaplaneerimisvalikutest, igapäevateenuste lähedusest ning sellest, milliseid liiklemisviise seostame heaoluga. Komplekssete protsesside eri tasanditel mõjutamisel on just kõrgkoolidel kanda oluline roll, kuid see nõuab senisest oluliselt julgemaid samme.
Kõrgkoolid kui mõtlemisprotsesside käivitajad ühiskonnas. Selleks et toetada ühiskonna kliimahoidlikkuse suunas liikumist, peavad kõrgkoolide (juhtkonna, teadlaste, õppejõudude) sõnumid ja ka käitumine olema ajast selgelt ees. Selles peavad peegelduma kliimahoidlikkuse väärtustamine, uusimad uuringud, innovatiivsed ideed ja süsteemne lähenemine probleemile, muu hulgas defineerides ümber prestiiži ja heaolu.
Kõrgkoolid kui kliimahoidlikkuse katselaborid. Kõrgkoolides tehtav teadustöö kliimahoidlikkuse vallas peaks jõudma praktiliste katsetuste ja sekkumisteni institutsioonides endis, et leida lahendused, mis käitumise muutust enim toetavad. Samuti oleks oluline tehtavaid sekkumisi seirata, et jõuda lähemale tõenduspõhisele muutuste juhtimisele.
Kõrgkoolide koostöö võrdlemise asemel. Kompleksse probleemi lahendamine nõuab nii erinevate teadusvaldkondade kui ka haridusinstitutsioonide koostööd. Koostöö ei tähenda võrdlemist ja võistlust väikseima keskkonnajalajälje nimel, vaid ühist arutelu suurte küsimuste üle. Kuidas panustavad kõik meie teadlased ühiskonnas kliimahoidlikkuse saavutamisse? Kuidas eri valdkondade teadlaste koostööd toetame ja millist paindlikkust saame pakkuda?
Kokkuvõtlikult võime mõtiskleda selle üle, kuidas saaksid haridusinstitutsioonid olla kliimahoidlikkuse lipulaevad, mitte järelsörkijad. Kuidas kiirendada muutusi haridusvaldkonnas? Kuidas olla millegi katsetamises esimesed, kuid sealjuures süsteemsed ja teaduspõhised?
