Haritumad inimesed on solidaarsemad ja innovaatilisemad, aga turvalisust hindavad kõik võrdselt
- Innovatsiooni ja saavutuse väärtustamine on vähenenud, välja arvatud kõrgharidusega inimestel.
- Solidaarsust väärtustatakse rohkem kriisiperioodidel, vähem muul ajal. Hariduslikud erinevused solidaarsuses on seotud sooga: kõrgharitud on solidaarsemad, kuid seda peamiselt kõrgharidusega naiste tõttu.
- Looduse väärtustamine on Eestis au sees, kuid naised ja kõrgharitud peavad loodushoidu olulisemaks.
- Turvalisust väärtustatakse vähem kui varem ning see ei sõltu haridustasemest. Naised ja väiksema sissetulekuga inimesed peavad turvalisust olulisemaks.
- Hedonismi väärtustamine on Eestis tõusuteel.
SISSEJUHATUS
Selles artiklis vaatleme väärtuste ja haridustaseme seoseid. Väärtused on abstraktsed uskumused, mis mitme teoreetilise käsitluse kohaselt suunavad inimeste eelistusi, käitumist ja valikuid erinevates olukordades.1 Väärtused väljendavad seda, mida inimesed elus oluliseks peavad. Väärtuste uurimine hariduse seisukohast on huvitav just seetõttu, et väärtused kujunevad isikuomaduste ja keskkonna ühismõjul noores eas, kus olulist rolli mängivad nii haridussüsteem, kodune keskkond ja kasvatus kui ka ühiskond tervikuna.2 Inimese väärtussüsteemi kujunemist mõjutavad ka igapäevased väärtuste rakendamise praktikad ehk inimeste valikud ja käitumine.3 Väärtused on inimese elu jooksul suhteliselt püsivad, kuid võivad muutuda oluliste ühiskondlike sündmuste (nt majanduskriis, pandeemia, näljahäda, sõjaline konflikt), isikliku elu sündmuste (nt kooli lõpetamine, tööle asumine, abiellumine, laste saamine, pensionile jäämine) või vanusega seotud füüsiliste muutuste tõttu.4
Empiirilisi uuringuid väärtuste ja käitumise põhjuslike seoste kohta on vähe, mistõttu ei saa kindlalt väita, kas väärtused suunavad inimeste käitumist ja valikuid või vastupidi – inimeste valikud ja tegevused mõjutavad rohkem väärtuste kujunemist.5 Seega on võimalik, et erinevate haridusvalikute ja omandatud haridustaseme taga on nooruses kujunenud väärtuseelistused, kuid seos võib tuleneda ka asjaolust, et hariduse omandamine vormib inimeste väärtusi.6
Selles artiklis analüüsime viit väärtusorientatsiooni: innovatsioon-saavutus, solidaarsus, turvalisus, hedonism ja looduse väärtustamine. Need märksõnad on valitud analüüsiks lähtuvalt ühiskonna ees seisvatest väljakutsetest. Innovatsiooni ja saavutuse väärtustamine on oluline ühiskonna arendamisel ning uuenduste sisseviimisel, samuti uute asjade õppimisel. Solidaarsus on hindamatu väärtusega ühiskonna kooshoidmisel ning üheskoos ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel. Turvalisus on osaliselt nn puudusväärtus, sest nii ühiskonna kui ka üksikisiku turvatunde väärtustamine on ilmselt suurem siis, kui turvalisust napib. Hedonismiks ehk nautlemiseks on vaja ressursse, kuid ka see võib olla puudusväärtus. Loodusest hoolimine on kliimamuutuste taustal aktuaalne teema, analüüsime selle olulisust eri haridusrühmades.
INNOVATSIOON, SOLIDAARSUS JA TURVALISUSE VAJADUS KAHANEVAD, HEDONISM KASVAB
Alustuseks on asjakohane välja tuua, et analüüsitud viiest väärtusorientatsioonist kõige tähtsamaks peetakse loodusest hoolimist, veidi vähem olulisteks turvalisust ja solidaarsust. Tähtsuselt neljandal kohal on innovaatilisus ja kõige vähem neist viiest väärtustatakse Eesti ühiskonnas hedonismi.
Andmestik. Väärtuste mõõtmiseks on erinevaid lähenemisi. Selles artiklis oleme modifitseerinud Schwartzi7 lähenemist, moodustades viis väärtusorientatsiooni8: innovatsioon-saavutus (edukus ja selle tunnustamine, loovus, uued väljakutsed ja majanduslik mõjukus), solidaarsus (inimeste võrdne kohtlemine, erinevate arvamuste aktsepteerimine ja teiste aitamine), turvalisus (ühiskonna ja üksikisiku turvatunne), hedonism (mõnus ajaveetmine ja lõbutsemine) ning loodusest hoolimine, mida on ka varem Eestis analüüsitud.9
Empiirilises analüüsis kasutame Euroopa sotsiaaluuringu raames kogutud Eesti elanikkonna suhtes esindusliku uuringu andmeid. Selle uuringu andmeid kogutakse Eestis iga kahe aasta tagant alates 2004. aastast. Valimi suurus varieerub eri aastatel 1300 ja 2000 inimese vahel.
Analüüsime 30-aastaste ja vanemate inimeste väärtusi arvestusega, et selles vanuses on suurem osa inimestest oma õpingud juba lõpetanud. Vastajad jagame neljaks haridusrühmaks: alla keskharidusega, üldise keskharidusega, keskeriharidusega ja kõrgharidusega inimesed. Väärtuste üldise muutuse analüüsis on esitatud ka võrdlus Soomega kui Eestile olulise võrdlusriigiga. Täpsemate väärtusi kujundavate tegurite analüüsiks on kasutatud mudeleid, mis võtavad lisaks haridusele arvesse ka inimeste vanust, sugu, üldist väärtuste dünaamikat ajas ja sissetulekut.
Innovatsioonile ja saavutusele on kõige enam orienteeritud kõrgharidusega inimesed. Senised väärtuste ja hariduse seoste uuringud on näidanud, et muutustele avatus on rohkem omane kõrgema haridusega inimestele. Oma ideede ja võimete arendamise väärtustamine motiveerib ühelt poolt inimesi haridusteed jätkama, samuti edendab hariduse omandamine inimeste võimet ja motivatsiooni iseseisvalt mõelda ja tegutseda, nende intellektuaalset avatust ja paindlikkust.10 Samuti peavad kõrgema haridusega inimesed olulisemateks saavutusväärtusi. Hariduse omandamise mõju saavutusväärtusele võib selgitada standarditel baseeruva õppetulemuste hindamise mõjuga koolides,11 aga ka suurema ambitsiooniga elus edasi jõuda. Samuti on leitud, et väärtused on oluliselt seotud akadeemilise edukuse12 ja eriala valikuga ülikoolis13.
Ka varasemad uuringud Eestis on näidanud, et madalama haridusega inimesed peavad vähem oluliseks eneseteostusele suunatud väärtusi14 ja kõrgharidusega inimesed hindavad enam innovatsiooni15 ning neile on töö ja saavutused olulisemad16.
Jooniselt 4.4.1a näeme, et innovatsiooni ja saavutuse väärtustamine kasvas kiiresti ajavahemikus 2004–2010, misjärel langes, ning innovatsiooni väärtustamise trend Eestis on sarnane Soomega. Viimastel aastatel on Eesti koolides tehtud palju tööd noorte ettevõtlikkuse arendamiseks. Sellepärast on asjakohane küsida, kas innovatsiooni väärtustamine on vähenenud ka noorte seas. Eraldi analüüs 15–25-aastaste eestlaste seas näitaski, et noorte hulgas on alates 2014. aastast innovaatilisus ja saavutusele orienteeritus vähenenud.
Joonis 4.4.1b näitab, et innovatsiooni ja saavutuse väärtustamise langus toimus pea kõigil haridustasemetel ning languse eest on olnud kaitstud vaid kõrgharidusega inimesed. Täpsemad regressioonmudelid, mis arvestasid nii haridust, ajalisi trende, sugu, vanust ja inimeste hinnanguid oma leibkonna sissetulekutele, ei aidanud seletada innovatsiooni ja saavutuse väärtuse langust. Näiteks ei ole innovatsiooni ja saavutuse väärtustamise vähenemine seletatav inimeste elujärje ja sissetulekutega. Ajalisi muutusi ei seleta ka muutused ühiskonna vanusstruktuuris. Nooremad inimesed on uuendusmeelsemad ja väärtustavad saavutust küll kõrgemalt kui vanemad inimesed, kuid ühiskonna vananemine ei seleta innovatsiooni ja saavutuse väärtustamise vähenemist.
SOLIDAARSUS SÕLTUB HARIDUSEST
Varasemad uuringud on näidanud, et sallivus kasvab koos haridustaseme tõusuga.18 Solidaarsuse puhul on Eestis selgelt eristatavad suurema solidaarsusega perioodid ja vähesema solidaarsusega aastad (joonis 4.4.2a). Nimelt 2009. aasta majanduskriis tõi kaasa solidaarsuse väärtustamise suurenemise, mis kestis kuni 2014. aastani. Sealt alates on solidaarsuse tähtsus vähenenud taas kuni 2018. aastani. 2021. aastal väärtustati koroonaviiruse leviku tõttu solidaarsust jälle 2010. aasta tasemel. Solidaarsusele omistatud tähtsuse poolest erineb Eesti suurelt Soomest. Soomes on solidaarsus enamasti alati olnud kõrgemal tasemel kui Eestis, aga eriti suured erinevused kahe riigi vahel tekkisid alates 2012. aastast.
Alates 2021. aastast peavad Eesti kõrgharidusega inimesed solidaarsust võrreldes madalama haridusega rühmadega olulisemaks (joonis 4.4.2b). Täpsemad mudelid, mis võtsid arvesse ka inimeste vanust, sugu, sissetulekuid ja uuringu aastat, näitasid, et solidaarsuse väärtustamise puhul seletab hariduslikke erinevusi haridusrühmade sooline koosseis. Pärast sootunnuse arvessevõtmist kaovad hariduslikud erinevused solidaarsuse väärtustamisel ära. Nimelt naised peavad solidaarsust meestest olulisemaks. Teistel tun-nustel olulist mõju solidaarsuse väärtustamisele ei ole.
LOODUSEST HOOLIMINE ON MUUTLIK JA SÕLTUB SOOST
Loodus on Eestis olnud tähtis paljudele inimestele nende haridusest sõltumata. Loodusest hoolimise tähtsus tõusis 2010. ja 2018. aastal, kuid tegemist on tervikuna muutliku väärtusega (joonis 4.4.3a). Samas vähenes looduse hoidmise tähtsus 2021. aastal, peamiselt just madalama haridusega rühmade toetuse vähenemise tõttu (joonis 4.4.3b). Regressioonimudelid näitavad, et kõrgharidusega inimeste ja teiste haridusrühmade looduse väärtustamise erinevus on seotud kõrgharitute sooga. Nimelt peavad naised loodust meestest olulisemaks ja naisi on kõrgharitute hulgas rohkem.
TURVALISUSE VAJADUS EI SÕLTU HARIDUSEST
Varasemad uuringud teistest riikidest näitavad, et madalama haridustasemega inimeste turvalisuse vajadus on suurem, sest haridus annab eluga toimetuleku pädevuse ning see võib vähendada turvalisuse tähtsust. Madalama haridustasemega inimestele on stabiilsus ja kindel töökoht elus olulisemad kui kõrgema haridusega inimestele.20
Turvalisust väärtustatakse alates 2014. aastast Eestis üha madalamalt ning sellele omistatud olulisus on vaadeldava perioodi jooksul langenud Soomega samale tasemele (joonis 4.4.4a). Samas ei ole selle väärtustamises Eestis haridusrühmade vahel erinevusi. Turvalisust väärtustatakse erinevates haridusrühmades võrdväärselt. Turvalisuse olulisus sõltub eelkõige soost ja inimese sissetulekutest – naistel ja kõige väiksema sissetulekuga inimestel on suurem turvalisuse vajadus.
HEDONISMI VÄÄRTUSTAVAD VÄHIM KÕIGE MADALAMA HARIDUSTASEMEGA INIMESED
Hedonism kui seni suhteliselt kõige väiksema toetusega väärtusorientatsioon Eestis näitab kindlat kasvutrendi (joonis 4.4.5a) ning varem nautlemise väärtustamises Soomest maha jäänud Eesti21 on naabermaale järele jõudmas. Eriti tähelepanuväärsed on 2010. ja 2021. aasta järsud tõusud. Haridustasemete vahel suuri erinevusi ei ole, silma paistab vaid alla keskharidusega inimeste süstemaatiliselt madalamate hinnangute tase, mis küll 2021. aastal ei olnud enam statistiliselt erinev teistest haridusrühmadest. Hedonismi muutuse analüüs näitas, et hedonismi tõusu ei saa seletada rahvastiku koosseisu muutusega, pigem on põhjuseks jõukuse ja turvalisuse suurenemine ühiskonnas.
KOKKUVÕTE
Analüüsisime, kuidas on viis väärtusorientatsiooni – innovatsioon-saavutus, solidaarsus, looduse väärtustamine, turvalisus, hedonism – arenenud Eestis eri haridusrühmades aastatel 2010–2021. Analüüs näitas, et väärtused erinevad eri haridustasemetel süstemaatiliselt innovatsiooni ja saavutuse, solidaarsuse ja hedonismi puhul. Innovatsiooni ja saavutusi ning solidaarsust pidasid olulisemaks kõrgema haridusega inimesed ja hedonismi on vähem tähtsaks pidanud alla keskharidusega inimesed. Loodusest hoolimist pidasid kõrgharidusega inimesed teistest selgelt olulisemaks. Hariduslikud lõhed ei ole siiski liiga suured.
Innovatsiooni ja saavutuse väärtustamine kasvas kiiresti ajavahemikus 2004–2010 ja on pärast seda vähenenud kõigil haridustasemetel, v.a kõrgharidusega inimeste hulgas. Kõrgharidusega inimesed on ka olnud innovatsiooni väärtustamise eestvedajad Eestis. Innovatsiooni väärtustamise languse taga ei ole rahvastiku vananemine, vaid selle põhjuseks võivad olla elanikkonnas vähenenud uudsuse püüdlus ning suurenev soovimatus võtta vastu väljakutseid.
Solidaarsuse väärtustamine on teinud läbi tõuse ja mõõnu. Solidaarsust peeti koroonapandeemia ajal varasemast olulisemaks kõigis haridusrühmades, kuid tervikuna on alates 2018. aastast kõrgharidusega inimesed pidanud solidaarsust teiste haridusrühmade liikmetest oluliselt tähtsamaks, kuid seda peamiselt tänu kõrgharitud naistele.
Loodusest hoolimise väärtustamine tõusis järsult 2010. ja 2018. aastal. Kliimaaktivismi ja rohepöörde liikumiste valguses ei ole see üllatav, pigem on üllatav 2021. aasta langus madalama haridusega inimeste seas, mis võib viidata tüdimusele kliima- ja roheteemadest koroonakriisis halveneva majandusliku olukorra tingimustes.
Turvalisuse väärtustamine on alates 2014. aastast Eestis langenud, kuid selles puuduvad hariduslikud erinevused. Pikemaajaline turvalisuse tähtsuse langus on seotud ilmselt üldise elujärje paranemisega riigis.
Hedonismi väärtustamine Eestis seevastu tõuseb ning on järele jõudmas Soomele, millega varem oli suur erinevus.
Seega näeme, et väärtused on muutunud ajas ja haridusrühmade sees. On selliseid väärtusorientatsioone nagu turvalisus, mis muutus alates 2010. aastast kõigis haridusrühmades, kuid haridusrühmadevahelisi erinevusi ei ole ilmnenud. Enamiku väärtuste (innovatsioon, solidaarsus, loodusest hoolimine, hedonism) olulisuses on toimunud muutused nii ajas kui ka haridusrühmade vahel.
TÄNUSÕNAD
Oleme tänulikud Anu Realole hea nõu ja abi eest artikli kirjutamisel! Artikli valmimine on toimunud tänu koostööle Eesti Heaoluteaduste Tippkeskusega, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, grant TK218.
